Tänane öö oli väga tähtis : esimene öökülm, mis siiski õnneks taimi veel ära ei tapnud, niiet meie tööpõli jätkub.
Igapäevases elus mängib meill siin suurt rolli televiisor, raadiot meil pole. Samas on suurel enamusel (nagu ka minul) iPod olemas - ehk siis oma nn muusikakeskus.
Televisioonilainetel vallutasid meie südameid üks tantsusaade (You think you can dance? vms) ning kolmandat aastat järjest jooksev ülekaaluliste kaalualandamisralli ( The Biggest Loser, nagu meie hellitavalt kutsusime The Fattest Loser). keskmiseks osavõtjate kaaluks oli vist ca 130kg. Mõlemad saated on nüüdseks läbi, kaalusaate võitja võitis 200 000 AUDi (või oli see nüüd 400 000AUDi) ning kaotas samal ajal 80 kg. Üldiselt jäi kaalukaotuse number kuskile 35-40kg kanti, mis on siiski ju väga suur arv.
Nüüd aga vallutab meie südameid meisterkokasaade. Vahime keel irvakil kõiki neid ilusaid roogi, mis kohtunike äraostmiseks tehtakse. Oeh...
Kuud, muuseas, polnud ma kuni eilseni miskit kümmekond päeva näinud. vahet polnud, kas taevas oli selge ja mitutuhat tähte seal säras, kuud - kurat - näha polnud. Eile tuli tagasi.
paar nädalat tagasi oli päikeseloojangu ning kuutõusu vahe miski tunnike ning see tunnike nii 18:30 kuni 19:45ni oli ikka tõsine kottpimedus. Kottpimedus kestab suht siiani.
Peale sadu tunde kummardamist on selg nüüdseks vist valmis kõiki maailma jaapanlasi läbi teretama ning ka kõiki viiesendiseid ning suitsukonisid tänavalt üles korjama. Helge tulevik on garanteeritud.
Ilusat üheksateist kraadist kevade lõppu!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment