Eelneva postituse lisa:

Sea-ja sõrataudi asemel maailma vallutanud seagripp on nüüdseks kindlalt ka oma suure(neva) jalajälje ka siia jätnud. Kuskil 150kanti oli ohvreid eilse seisuga, kusjuures, kui gripp maailma uudiseid vallutas, oli siin ainult paar registreeritud juhtumit, kuid selle nädalaga...
Igatahes, Melbournes olevat miski enam, kui 50 juhtumit. Niiet sinna eriti kiiruga tagasi ei kipu küll!



Mõned pildi ka veel. Liigsest igavusest ning ajast tingituna olen picture machine-ga (nagu itaallane digikat nimetas) sunnitud tutuvust tegema.









Üheksa kümnendikku lehmadest lõpetasid oma päevakohased tegevused, et mind, kui siinset keskustelu prominenti, aianurka jõllitama tulla. Lambad, muide, jooksid näiteks hoopis aiaäärest ära minu möödudes. Võta näpust.

Suurem osa piltides on tänase 3tunnise jalutuskäigu tulemus. Omamoodi elamus on küll paari kilomeetriseid tikksirgeid teid mööda jalutada, kui liiklustihedus on auto 10min jooksul. Võta või terve tee oma valdusesse.

Muusikapoolist seda, et tänase päeva avastus ning kindel nädala lemmik on vana New Order oma "Someone Like You" -ga.

Jälle sügis.

Miskit haruldast toimunud pole. Ilmad on jälle jahedamad. Optimism hooaja kestvuse suhtes on kadunud - tegime panuseid, kaua see kesta võiks. Panustasin 6nda juunini, olles seejuures üks optimislikumaid pakkujaid.

Eile tegid üllatusvisiidi kaks järjekordset siin ennetöötanut. Pidutsesime burgereid süües (isetehtud ja märksa odavamad loomulikult, kui nt mäkkdoonalds) ning õlut lürpides ning vanu aegu meenutades. Täna öösel oli ka öösitikondajate kokkutulek köögis. Teine põhjus võis olla futboliidihullus. Igatahes 5st - 6.30ni varahommikul oli jalgpall ning peale seda tunni-pooleteisene uni.

Igatahes, Queenslandi ja NSW piiril on jälle üleujutused. Oeh.

Kirgi ja koomikat kütab siin ka too tsikk , kelle fantaasialendu võite näha sellel tekstil klõpsides.

Teine meeleolu alati tõstev tegelane on ka telekast, keda näeb õnneks pea iga päev : nimelt kokasaate kõigi-lemmik-kriitik, kes antud pildil on parempoolseim.

...kui tuju hea, siis käsi kokku löö...

Järjekordne sisukas postitus.

Kolmapäeval tähistasime järgnevat vaba päeva sellise kräuga, et terve eilne vaba päev sai peavalu ning iiveldustundega võideldes sisustatud. Üldjoontes tarbisin siiski odavat veini ning ka klaasike rummi koolaga. Just päev varem kurtis sõber kodumaalt, et põeb rummipohmakat, mille peale pidin mina kurvalt tõdema, et sellist luksust, nagu rumm koolaga, pole küll kaua saanud. Aga näe - sain. Õhtul sai ka paar tundi veedetud zetoonidega pokkerit mängitud. Läksin pankrotti mängu keskel, kusjuures mitte just halbade kaartide tõttu. Laual olnud kolm soldatit ning minu käes olnud kaks ässa siiski mind ei pääästnud. Nelik võitis. Ah suva. Edasised juhtumised on hägusamad.

Muide, kaks ärasaadetud sakslast asendus kahe tsiili mehega ning nemadki asendusid kiiresti järjekordse saksa paariga. Ka siin enne töötanud (nagu selgus, lahkusid nad siit päev enne minu siiasaabumist). See tähendab siis, et siin pole kedagi, kes oleks siin alla 2 kuu elanud. Inimeste (üli)kiirvallandamisi tipphooajal arvestades võib meie tiimi lausa Raukade tiimiks pidada.

Ilmad on jälle soodsad - päeval on paarkümmend kraadi ning öösel kümmekond - st siis märksa soojem, kui ennist. St siis lihtsalt öelduna - hooaja lõppu veel näha pole.



Meie ühine maja.

Suitsuruum-eeskoda.



Traktor, mida me päevast-päeva, tund-tunni järel taga ajame, kuid enne päeva lõppu kätte ei saa.


Tubli lendtraktor eestvaates. Jaa, traktor näeb nii kurb välja, kuna keegi temaga ju ei mängi-taga ei aja.

Tsau

Selline olen mina täisvarustuses enne lõunat...

... ning selline olen mina peale lõunat.

Minu kodu on minu kindlus...nende akende all pesitsengi.

Tere ja"lle!

Niisiis, kahe sakslase saabumisega algas uus aegluse ajaja"rk. U"ks oli Johannes ning teine lihtsalt Kurt. Kiidus6nu loobiti aga nende taustal tihti meile. Kolmandal pa"eval saadeti nad (ka meie nn heakskiidul) aga bussi peale ning "koju". U"sna imelik tandem oli.

Asednati nad kahe tsiilikaga, kes on ma"rksa kiirem tiim. Igatahes, to"o'd on palju va"hem ning rahavoolgi va"heneb.

Paar pilti ka siis vahelduseks:


Neli Eestlast. Pildi kvaliteet on naeruva"a"rne, kuna u"ritasin spiooni ma"ngida ning salaja pildistada.


Asjad, mida korjame. Kutsutakse "skuashiks" vms. Kirjapilt on ha"a"lduspa"rane.





Vaade koduhoovi la"hedusest. V6ib-olla u"ksluine pilt u"ldiselt, kuid minu arvates hea pilt.


Kirju taevas.


Kaktused, mida muide siin on va"ga palju. Jalgrattaga s6itmine on vist pea v6imatu - vaheta iga pa"ev rattakummi.



Miskit salapa"rast oli selles masinas. Nagu valge matuseauto.



O"ine ku"laline. Kleepuvate ja"semetega. Ka"tte v6ttes oli u"sna imelik tunne, kui ta seal liikus.



Enamgi pilte na"ete aga sellel tekstil kl6psates, mis viib teid lehele, kus aga na"ete veel rohkem pilte!

Erilisi pildiseeriad teinud pole, aga asi ehk seegi.

.. ..

Tänase seisuga olen siin kuskil 15 päeva järjest tööd rüganud, ilma ühegi täielikult vaba päevaga. Meeletu tüdimus jne.

Täna lasti paar tundi varem meid töölt minema, et saaks siis a la pool vaba päeva vms. Pigem tekitas selline lahendus pahameelt, kui rahuldust. Mis kuradi poolvaba päeva? Kärutasime autoga kümnekonna km`i kaugusel oleva Murray jõe äärde koaaladele ja kängurutele jahti pidama. Koaalasid just kogustes ei näinud, kuid lähikaadreid sai digikaga piisavalt võetud. Känguruid, keda kokkuvõttes nägime igaüks sadakond, oli aga pea võimatu objektiivi ette saada.
Muidu ilus loodus, kuid siiski ahastamapanevalt üksluine. Samas, tihti on ju omamoodi võlu ka selles "mittemilleski erilises". Igatahes, Jumal tänatud, et siit farmi territooriumilt vähemalt mingis uues suunas põgenetud sai.

Eile toimus soomlase lahkumispidu ning korralik lõkkepidu (isegi jalgratas- kasutuskõlbmatu- leidis oma otsa lõkkes)- riided haisevad vingu järgi siiani. Tühjendasime ohtralt veiniklaase, et täna pohmakaga võideldes tööle minna.
Kaks uut sakslast saabusid ka. Mõlemad on minust vist aasta vms nooremad, kuid meeletult rännanud : alates pool aastat Indias olemisest kuni Saaremaal talus töötamiseni kuni... Üsna omamoodi tegelinskid.

Üldiselt on olemine üsna melanhoolne - palju teenitud ning paremaid seiklusi saaks läbi elada, kui siin mülkas müttata. Aga ehk tuleb ka see aeg.

Köögipoolist mainiks veel seda, et olen siis peale enam, kui kuud visa vastupanu siiski oma tee kööki ka leidnud. Enam "koeratoidupurkides" olevaid uunis soojendavaid asju süüa ei taha - kokkan ise miskit elementaarset.
Toiduvalik on senini küll ainult kolmekülgne (makaronid hakklihaga/munaga või kartulipudru kotlettidega), kui söön isuga!

Ilmad on jälle veidi soojemad, paarkümmend kraadi päeval ning kümmekond öösel, niiet tegevust on jälle veidi rohkem. Vabu päevigi, mida ennist anti iga 5 päeva tagant, naljalt enam ei anta. Ohjah.

Muide, aprilli lõpus sai täis tähtaeg. Nimelt 6 kuud siin oldud juba. Aeg lendab.

Mai.

Üks hea filmisoovitus ka: The Slumdog Millionare. Eestikeeli kõlab see siis umbes "Kolkaküla millionär" aga ehk ei kõla see nii hoopiski mitte, minesatea. Igatahes, väga viis film! Paras vaatamine kõigile miljonimängu sõpradele. India versioonis. Lõpp oli küll holliwoodilik (või bolliwoodilik), kuid see elamust ei rikkunud. Jahmatav ja karm, kuid selline see elu on.

Kinosaal oli ka äge sajakohaline, millest meie seltskond (7 inimest) täitis siis poole saalist.

Öökülamad, mida oli kaks järjest, tegid siiski oma tööd efektiivselt: kuskil viiendik zucchinipõllust on külmetanud ning kuskil kolmandik teistest põldudest. Niiet jah, hakkab läbi saama see aeg.

Mu keevitusoskus on veel kahel päeval proovile pandud, mis sest, et elektroodkeevitusega ma siiani läbi ei saa. Keevitasin siin ehitatava lisakasvuhoone karkassi.

Põrutan ka ehk umbes-täpselt nädala pärast siit minema. Ehk. Kurat, pole eriti plaane teha viitsinud tegelikult.