Eelnev postitus jäi pooleli lastekodu lastega töötamisest, mis sest, et mina seal otseselt tööd ei teinud, vaid külastasin oma s6pru.
Lapsed, kes tolles lastekodus elasid, olid vanuses a'la 2-6 vms ning neid oli veidi enam, kui tosinkond. Enamik vanemateta, m6ned olevat olnud vaesest perest. Inglise keel just päevakorras polnud, peale "hello" , kuid sellele vaatamata väga suhtlusaldid ja positiivselt meelestatud.
Töö, mida siin huvitatud turistidele pakutakse, on puhtalt vabatahtlik hoolekanne : alates nendega niisama tegelemisest/mängimisest kuni "abi"toitjani välja. Kuna k6ik on vabatahtlik siis teoreetliselt sinult palju muud ei oodata, kui lihtsalt nendega tegelemist.
Jah, tore ja positiivne on ju nendega tegeleda, kuid kiiresti on üleüldise tänavapildi kaootilisust ka v6imalik tajuda. Kui palju nende elu s6ltub teistest, kuid kahtlemata on neil mingidki tuleviku väljavaated tänu praegusele. On nn lastekodusid/restorane (nt), mis pakuvad peale peavarju ja söögi ka mingitki kutseharidust (antud näite puhul loe: restorani-teenindussfääriga seotut). Ning arvuti6pet jne. On ka lastekodusid, mis paraku on pigem pühendatud omaenese turistide rahakotil äraelamisele, mitte niiv6rd laste.
Viimasel ajal on mul olnud mitmeid huvitavaid diskussioone minusuguste, kuid siinsesse ellu rohkem sukeldunud rändajatega ja l6ppseisukohad-tulevikuvaated Kambodsa kohta on välja kujunenud väga nukraks.
Minevikku unustada tahtev rahvus, kes minevikust arutamata seda unustada tahab. Identiteedikriis ja hariduse kättesaamatus ((nii minevikus (kuid sedagi nii mitmel teisel p6hjusel), kui ka teatud määral praegusel ajal, kuna kool on tasuline ning seet6ttu mitte nii kättesaadav)) ei loo just head aluspinda oleviku tunnetamisele ning edasiste sammude astumise osas.
Majandusküljelt tahab mu hing süüdistada USD'd , mis siin mitteamatlikult ametlikuks käiberahaks on kujunenud sellest ajast, kui USA Vietnamiga verd valas ning Kambodsat Vietnamiga s6jas olles toetas (ning enne Pol Pot'i tulekut Kambodsa hülgas (?keerulisem vaatevinkel mulle).
Aga jah, USD + lakkamatu korruptsioon = riik, kes soovib (proovib) ära elada välisrahast. Eeskätt riik ja siis ühiskond. Kes suunab raha oma tasku näiliselt ühiskonda toetava süsteemi varjus, ning need, kes tänaval küsivad.
üldjuhul pole mul annetuste vastu midagi - nädal jooksul leiab minu raha uue "kodu" pea tosinkond inimese käes, vabatahtlikult, muide - kuid viimasel ajal on mu süda selles osas karjuma hakanud: turisti nähes on ju "ilmselge", et tegemist on rikka inimesega (kuid suhtlustasandi puudumisest ja vast ka m6istusest tulenevalt) ei soovita aru saada, et k6ik turistid ei ole rikkad (v6iks ju vaielda, aga mitte praegu). Turist = USD = ajutine heaolu kellegi teise kulul. Ja raha annetus on alati AJUTINE lahendus.
Raske on proovida abi vajavat rahvust reaalselt aidata - ideid on, kuid korruptsioon ei tooda just palju lootust osas, et valitsus väliabi kasutusest (nt koolide rajamise/haldamise osas) väga huvitatud oleks jne. Spekulatsioon siiski, kuid v6imalik, et ka reaalsus.
Enamus naeratused tänaval saavad siiski uue tähenduse.
Ohwell...
Phnom Penh'is veetsin oma viimase öö nii pikalt pidutsedes, et viimane öö ei jäänudki viimaseks. Magasin sisse. Lahkusin kaks ööd hiljem ja nüüd olen Kraties, üks samm enne Laose piiri. Ja Hilary Clinton tolmutab Phnom Penh'i tänavaid see nädalavahetus. Ja mu s6ber on t6sise k6hut6ve saanud. Ja täna sadas vihma - tulevik oleks justkui tumedam, kuid sellele vaatamata räägitakse Laose kohta ainult häid s6nu. Polevat nii dollarijänune, vaatamata oma vasusele, vaid hoopis s6bralikum jne. Varsti kirjutan enam.
Tänu koormusele, mille mu s6brad mu 6lule paigutasid (lennupileti pidin lubadusest kinnipidamiseks ära ostma) pidin ka veidi kaugemale m6tlema. Ja m6tlemine on veidi tulemust toonud.
Aga järgnev kuu jooksen nagu orav rattas. Räigelt kiire kuu on tulemas.
Tsau
Saturday, October 30, 2010
Sunday, October 24, 2010
Pomm Penn.
V6i siis teisis6nu Phnom Penh.
Kliimast muide niipalju, et viimastel päevadel on siin päike päris karm olnud, tundub et vihmahooaeg hakkab läbi saama l6puks. Need tormid, mis mind m6ni nädal tagasi külastatud väikesaarelt minema ajasid, olevat sealkandis tollal merehauda viinud siiski kümmenkond ning Sihanouk Ville's samal ajal paarkümmend meest. Laoeses ning mitmed rajoonid Tai Kuningriigis olid aga vee all. Vihmasajud on üsna v6imsad jah siinkandis. Nagu ka m6ni nädal tagasi s6braga tänavapeal saju kätte jäime - poole tunni saju järel oli pool päeva vesi sääreni. Ja vihmevesi seguneb peale mahasadamist siin millekski selliseks, mille "veeks" kutsumine väga süütuna k6lab.
Peale Sihanouk Ville leidsin oma tee mägede/küngaste suunas - Koh Kong. Väikelinn Tai Kuningriigi piiri ääres. S6it oli maaliline ja maantee üldplaanis tühi - ju siis polnud eriti populaarne trajektoor. Distants 150km'i v6tab siin aega siiski umbes neli tundi. Koh Kong just ülearu p6nevust mulle ei pakkunud, kuid eks ta pigem lihtsalt "väljapääsuna"Sihanouk'ist m6eldud oli. M6ned kosed, künkad, söögikohad, turistid ja isegi kasiino, mis asub täpselt Tai piiri k6rval (muide Poipet'is on samuti - kasiino just Tai piiri k6rval, ATM pidavat Taimaal olema, niiet ärge siis unustage vajaliku summat enne välja v6tmast).
Ja tänaseks olen Phnom Penhis tagasi, eeskätt s6prade t6ttu. Ja kuna mu viisa saab siin loetud päevade jooksul läbi, tähendab see seda, et olen m6ne päeva jooksul teel. Ja järgemine reisisihtpunkt on Laos (alternatiive oli paar veel, aga eriti soojade s6nade t6ttu Lao kohta on selle riigi külastamist raske vältida). Järgnev kuu on pea puhtalt linnulennult paraku, aga vahet pole ju (peale suruti mind siinse seltskonna poolt nurka ning andsin isegi lubaduse (kui tihti ma seda teen?) lennupileti m6ne päeva jooksul ka omale ära broneerida. Noh, et siis on l6puks ajalimiit :)
Mis siin Phnom Penh'is ikka teha - olen siin olnud juba pea kaks nädalat?! Fakt on see, et ega polegi paljut teha - turismireisil olles saaks umbes kolme päeva/kahe ööga hakkama.
Nagu ikka igale turistile, kohtab ka siin igapäevaelus külalistemajast väljudes samu igavaid küsimusi samade igavate (ka tüütute) nägude poolt. "Tuk-tuk, Sir? Moto, Sir? Smoke, Sir? Boom-boom, Sir? " Igavat rutiini väänates saab nendega aeg-ajalt keerulisi vastuseid konstrueerides mängida, kuid seegi muutub igavaks.
Kuid kui nende arvelt nalja tahate saada, siis v6tke alati tänaval k6ndides linnakaart kaasa. Ja juhul, kui k6ndimisest villand, siis näidake linnakaarti koos oma soovitava sihtpunktiga tuk-tukijuhile. V6i motojuhile. Aeg-ajalt läheb pea 5 mintutit (neil), et aru saada kus nad parasjagu on ja kuhu minna soovitakse. K6ik küsimused seoses kaartide ja asukohtadega (minu kogemuste p6hjal) siin Kambodsas on välja kukkunud tragikoomiliseks farsiks, ilma et kumbgi osapool (v6i kümme neist) aru saaks, mis värk on.
Omamoodi p6nev kaardimäng, soovituslik. Tekkis lausa m6ttel6ng, et hakkaks siin neile kaartide lugemist 6petama??! Tulevik oleks märksa helgem neil. Ja kui siin paberitega inglise keele 6petaja pidavat ca 25dollarit tunnis teenima, siis kaartide (v6i siis lapsekeeles "geograafiatund") ka just odavate killast ei tohiks olla.
Mis veel? Matemaatikast on ka puudus.Kuigi seda seni turistile pigem positiivsest küljest. On v6imalik kümnest makstud dollarist 19 tagasi saada ja korduvlugemisel siiski kassapidaja naeratav n6usolek hämmingule vastuseks saada. As you wish.
Siinne seltskond, kes tekkinud on, koosneb jällegi väga rahvusvahelisest seltskonnast. ameeriklastest taanlaste, austraallastest itaallasteni jne välja. Ja k6ik peale minu töötavad siin vabatahtlikuna orbudekodus. Ka mu prantslasest s6ber pikendas oma viisat, et sellele raskele tööle oma elust m6ni nädal pühendada.
Tänavalapsi on siin paraku meeletult ning riigil abistamisv6ime praktiliselt puudub - suurem osa selles valdkonnas on siiski välisabi.
Külastasin ka reeldel oma s6pru "tööl" ning mis seal salata - kaks tundi, mis seal veetsin, garanteerisid mulle mu viimaste aastate suurima emotsionaalse shoki. Lapsed, siiski nagu lapsed ikka (vanuses 1-2 kuni 4 vms. Vähemalt seal ühingus) on energiat/positiivsust täis vastavat oma v6imetele, kuid... väga nukker vaatepilt. Aga ok, kirjutan ehk täna "part 2", kuid hetkel minekut.
Kliimast muide niipalju, et viimastel päevadel on siin päike päris karm olnud, tundub et vihmahooaeg hakkab läbi saama l6puks. Need tormid, mis mind m6ni nädal tagasi külastatud väikesaarelt minema ajasid, olevat sealkandis tollal merehauda viinud siiski kümmenkond ning Sihanouk Ville's samal ajal paarkümmend meest. Laoeses ning mitmed rajoonid Tai Kuningriigis olid aga vee all. Vihmasajud on üsna v6imsad jah siinkandis. Nagu ka m6ni nädal tagasi s6braga tänavapeal saju kätte jäime - poole tunni saju järel oli pool päeva vesi sääreni. Ja vihmevesi seguneb peale mahasadamist siin millekski selliseks, mille "veeks" kutsumine väga süütuna k6lab.
Peale Sihanouk Ville leidsin oma tee mägede/küngaste suunas - Koh Kong. Väikelinn Tai Kuningriigi piiri ääres. S6it oli maaliline ja maantee üldplaanis tühi - ju siis polnud eriti populaarne trajektoor. Distants 150km'i v6tab siin aega siiski umbes neli tundi. Koh Kong just ülearu p6nevust mulle ei pakkunud, kuid eks ta pigem lihtsalt "väljapääsuna"Sihanouk'ist m6eldud oli. M6ned kosed, künkad, söögikohad, turistid ja isegi kasiino, mis asub täpselt Tai piiri k6rval (muide Poipet'is on samuti - kasiino just Tai piiri k6rval, ATM pidavat Taimaal olema, niiet ärge siis unustage vajaliku summat enne välja v6tmast).
Ja tänaseks olen Phnom Penhis tagasi, eeskätt s6prade t6ttu. Ja kuna mu viisa saab siin loetud päevade jooksul läbi, tähendab see seda, et olen m6ne päeva jooksul teel. Ja järgemine reisisihtpunkt on Laos (alternatiive oli paar veel, aga eriti soojade s6nade t6ttu Lao kohta on selle riigi külastamist raske vältida). Järgnev kuu on pea puhtalt linnulennult paraku, aga vahet pole ju (peale suruti mind siinse seltskonna poolt nurka ning andsin isegi lubaduse (kui tihti ma seda teen?) lennupileti m6ne päeva jooksul ka omale ära broneerida. Noh, et siis on l6puks ajalimiit :)
Mis siin Phnom Penh'is ikka teha - olen siin olnud juba pea kaks nädalat?! Fakt on see, et ega polegi paljut teha - turismireisil olles saaks umbes kolme päeva/kahe ööga hakkama.
Nagu ikka igale turistile, kohtab ka siin igapäevaelus külalistemajast väljudes samu igavaid küsimusi samade igavate (ka tüütute) nägude poolt. "Tuk-tuk, Sir? Moto, Sir? Smoke, Sir? Boom-boom, Sir? " Igavat rutiini väänates saab nendega aeg-ajalt keerulisi vastuseid konstrueerides mängida, kuid seegi muutub igavaks.
Kuid kui nende arvelt nalja tahate saada, siis v6tke alati tänaval k6ndides linnakaart kaasa. Ja juhul, kui k6ndimisest villand, siis näidake linnakaarti koos oma soovitava sihtpunktiga tuk-tukijuhile. V6i motojuhile. Aeg-ajalt läheb pea 5 mintutit (neil), et aru saada kus nad parasjagu on ja kuhu minna soovitakse. K6ik küsimused seoses kaartide ja asukohtadega (minu kogemuste p6hjal) siin Kambodsas on välja kukkunud tragikoomiliseks farsiks, ilma et kumbgi osapool (v6i kümme neist) aru saaks, mis värk on.
Omamoodi p6nev kaardimäng, soovituslik. Tekkis lausa m6ttel6ng, et hakkaks siin neile kaartide lugemist 6petama??! Tulevik oleks märksa helgem neil. Ja kui siin paberitega inglise keele 6petaja pidavat ca 25dollarit tunnis teenima, siis kaartide (v6i siis lapsekeeles "geograafiatund") ka just odavate killast ei tohiks olla.
Mis veel? Matemaatikast on ka puudus.Kuigi seda seni turistile pigem positiivsest küljest. On v6imalik kümnest makstud dollarist 19 tagasi saada ja korduvlugemisel siiski kassapidaja naeratav n6usolek hämmingule vastuseks saada. As you wish.
Siinne seltskond, kes tekkinud on, koosneb jällegi väga rahvusvahelisest seltskonnast. ameeriklastest taanlaste, austraallastest itaallasteni jne välja. Ja k6ik peale minu töötavad siin vabatahtlikuna orbudekodus. Ka mu prantslasest s6ber pikendas oma viisat, et sellele raskele tööle oma elust m6ni nädal pühendada.
Tänavalapsi on siin paraku meeletult ning riigil abistamisv6ime praktiliselt puudub - suurem osa selles valdkonnas on siiski välisabi.
Külastasin ka reeldel oma s6pru "tööl" ning mis seal salata - kaks tundi, mis seal veetsin, garanteerisid mulle mu viimaste aastate suurima emotsionaalse shoki. Lapsed, siiski nagu lapsed ikka (vanuses 1-2 kuni 4 vms. Vähemalt seal ühingus) on energiat/positiivsust täis vastavat oma v6imetele, kuid... väga nukker vaatepilt. Aga ok, kirjutan ehk täna "part 2", kuid hetkel minekut.
Sunday, October 17, 2010
Sihanouk Ville.
Elu on ilus, isegi siis kui visuaalse poole asemel selle sisu näha. V6i kas ikka on? Ega Sihanouk Villeí ja Kambodsa visuaalne pool on ka omaette teema.
6lu teadagi aitab visuaalset külge lihvida silmanägemise ära v6tmisega. 6lu muide on ka siin Sihanouk Ville's elu odavaim pool. Iga päev saab tänavalt posu flaiereid, mille happy hour 'ite ajal tasuta 6lleks vahetada saab. Iga 6htu on pea 3 6lut garanteeritud. Ja siis, kui maksmiseks läheb, algavad hinnad 25us sendist kuni dollarini. Annab vist aimu siinse elu raskusest turistile? Muide reisijate seas on pop ja lihtne lahendus siinsetes baarides öömaja eest tasumiseks tänavatel neidsamu ohtlikke flaiereid jagada. Keeleoskus pole oluline, ja tööd tehes "makstakse" sulle tasuta peavarju ja alkoholiga. Ka suitsud pidavat tasuta olema. Ma ise ei taha seda sammu hukatuse poole astuda ja end neis baarides töötamas näha, kuna jah - kujutage ise ette.
Peale 6lle saab teatud baarides ka tasuta shotte, alates viskist kuni mis iganes imevedelikeni välja. Paar viimast 6htut on päris huvitavalt välja kukkunud tänu neile ime(odavatele)vedelikele. Kuid vast v6tan nüüd puhkuse neist deliiriumitest.
6lu on jah odavaim osa siin, söök on muide üsna ülehinnatud - nii 2-3 dollarit eine. K6va turistihind igatahes, kuid samas muidugi sitta kanti odavam, kui Austraalia. Söögi kvaliteeti puudutades nendin, et midagi eriti hullu mu k6huga juhtunud pole: valutab märksa tihedamini, kui muidu, kuid see käib siin asjaga kaasas. Riisi-nuudlite nágemine v6tab söögiisu ära, kuid seni veel elan üle. Ei tea, kuidas üks 6ige kambodsalane söömas käib...ehk saaks m6nes tánavarestoranis söögi kätte ka 5000rieliga (veidi üle 1 dollari) v6i odavamaltki, kuid Khmeri tähestiku mittetundmine ei anna aimu tegelikkusest.
Homme kiman edasi, ja m6ne páeva pärast ehk tagasi siia v6i siis edasi (tegelikult tagasi) Phnom Pehn'i.
6lu teadagi aitab visuaalset külge lihvida silmanägemise ära v6tmisega. 6lu muide on ka siin Sihanouk Ville's elu odavaim pool. Iga päev saab tänavalt posu flaiereid, mille happy hour 'ite ajal tasuta 6lleks vahetada saab. Iga 6htu on pea 3 6lut garanteeritud. Ja siis, kui maksmiseks läheb, algavad hinnad 25us sendist kuni dollarini. Annab vist aimu siinse elu raskusest turistile? Muide reisijate seas on pop ja lihtne lahendus siinsetes baarides öömaja eest tasumiseks tänavatel neidsamu ohtlikke flaiereid jagada. Keeleoskus pole oluline, ja tööd tehes "makstakse" sulle tasuta peavarju ja alkoholiga. Ka suitsud pidavat tasuta olema. Ma ise ei taha seda sammu hukatuse poole astuda ja end neis baarides töötamas näha, kuna jah - kujutage ise ette.
Peale 6lle saab teatud baarides ka tasuta shotte, alates viskist kuni mis iganes imevedelikeni välja. Paar viimast 6htut on päris huvitavalt välja kukkunud tänu neile ime(odavatele)vedelikele. Kuid vast v6tan nüüd puhkuse neist deliiriumitest.
6lu on jah odavaim osa siin, söök on muide üsna ülehinnatud - nii 2-3 dollarit eine. K6va turistihind igatahes, kuid samas muidugi sitta kanti odavam, kui Austraalia. Söögi kvaliteeti puudutades nendin, et midagi eriti hullu mu k6huga juhtunud pole: valutab märksa tihedamini, kui muidu, kuid see käib siin asjaga kaasas. Riisi-nuudlite nágemine v6tab söögiisu ära, kuid seni veel elan üle. Ei tea, kuidas üks 6ige kambodsalane söömas käib...ehk saaks m6nes tánavarestoranis söögi kätte ka 5000rieliga (veidi üle 1 dollari) v6i odavamaltki, kuid Khmeri tähestiku mittetundmine ei anna aimu tegelikkusest.
Homme kiman edasi, ja m6ne páeva pärast ehk tagasi siia v6i siis edasi (tegelikult tagasi) Phnom Pehn'i.
Wednesday, October 13, 2010
Sihanouk Ville.
Sain Phnom Pehnís oma s6braga kokku ja peale m6nda pohmelli sai tehtud reis väikesaarele Kep'i kandis, Vietnami piiri ääres. Pisisaar ehk viiekymne kohaliku elanikuga. Ja samaväärse arvu turistidega. Peale järgnevaid mitte-just-meeldiva maitsega kohaliku Kambodsa 6lle Angkor (ja teine kuulsus on Anchor)pohmakaid venis meie sealolek planeeritust pikemaks - ka tormine ilm mängis oma rolli : pani veetee kinni tagasi mandrile. Ja päev enne tormi saabumist möllas vesipüks India ookeanis, mitte enam kui paarikümne km'i kaugusel. Jne. Midagi hullu seal siiski minu ajal ei juhtunud, kuigi siin Sihanouk Ville's oli samal ajal käputäis mehi ookeanil kaduma läinud ja mitmed paadid leidsid oma haua. Ja enne, kui asjad teoreetiliselt hullemaks minema pidid, nii-öelda evakueeriti meid saarelt. Peale kohalike sinna küll keegi ei jäänud.
Niisiis peale heas m6ttes ehedat saarepuhkust leidsin oma tee Sihanouk Ville'i, mis pole peale sooja vee, randade ja l6pmata pidude just väga palju teistel viisidel tuntud. Ehk eksin. Loodetavasti. Siin saan siinsest elust hiljem täpsemalt kirjutada.
Kirjutan lühidalt, kuna pole kaua kirjutanud ning kontaktiv6imalusi muid pole. Loodsin pilte ka lisada, kuid esiteks oli nett nii aeglane, et polnud kannatust ning teise viguri viskas siinne aeg-ajutine elektrisüsteem, mis "kord on, kord ei ole" - eriti just päevasel ajal. 6htuti probleeme pole täheldanud. Ehk siis elektri kadumine suutis mu kaamerale viga teha (probleem lihtne - ei saa pilte arvutisse, USB jama). Kehvad ajad kaameral. Mingi nádala-enama jooksul saan vast korda...
Ja siin Sihanouk Ville's asetseb ka eestlaste poolt püsti pandud hotell (just üle tee minu hetkesest kodust), kus vardas lehvib eesti lipp ning legendid mainivad midagi Tallinna Kilust ja Vana Tallinnast. Homme kontrollin. Täna sai lihtsalt 6llekannu taga Mihkel Raua "Musta pori näkku" loetud. Homme part 2 .
Viisa saab läbi kuu l6pus kuid ühtegi piletit veel hangitud pole :)
Niisiis peale heas m6ttes ehedat saarepuhkust leidsin oma tee Sihanouk Ville'i, mis pole peale sooja vee, randade ja l6pmata pidude just väga palju teistel viisidel tuntud. Ehk eksin. Loodetavasti. Siin saan siinsest elust hiljem täpsemalt kirjutada.
Kirjutan lühidalt, kuna pole kaua kirjutanud ning kontaktiv6imalusi muid pole. Loodsin pilte ka lisada, kuid esiteks oli nett nii aeglane, et polnud kannatust ning teise viguri viskas siinne aeg-ajutine elektrisüsteem, mis "kord on, kord ei ole" - eriti just päevasel ajal. 6htuti probleeme pole täheldanud. Ehk siis elektri kadumine suutis mu kaamerale viga teha (probleem lihtne - ei saa pilte arvutisse, USB jama). Kehvad ajad kaameral. Mingi nádala-enama jooksul saan vast korda...
Ja siin Sihanouk Ville's asetseb ka eestlaste poolt püsti pandud hotell (just üle tee minu hetkesest kodust), kus vardas lehvib eesti lipp ning legendid mainivad midagi Tallinna Kilust ja Vana Tallinnast. Homme kontrollin. Täna sai lihtsalt 6llekannu taga Mihkel Raua "Musta pori näkku" loetud. Homme part 2 .
Viisa saab läbi kuu l6pus kuid ühtegi piletit veel hangitud pole :)
Monday, October 4, 2010
Phnom Penh.
M6tlesin vahelduseks siis yldistavalt ka siinset elukest kirjeldada, mitte ainult oma "otsest kokkupuutest".
Mis esimeste asjadena siinses kultuuris silma paista v6iks? S6ltub vast eelnevast - kus oli su eelmine peatus, mida sa seal na"gid-kogesid-6ppisid...
Inimesed : Kambodsa na"itel tahaks kyll tulistada, et "vaesus teeb inimesed ehedamaks". S6ber, kellega Austraalias kohtasin ning kes siinset regiooni reisimiseks soojalt soovitas, ytles, et siin on inimesed r66msamad-ehedamad (vaatamata nende ha"mmastavalt verise ja vaesele la'himinevikule). Must ja raske minevik 6petab ehk olevikku enam hindama, eriti, kui elu kasv6i karvav6rra jagu parem on "eilsest". Isiklikult ma siinseid inimesi just nii optimistlikult ei hindaks, nagu mu s6ber, kuid samas pole ka erilist na"idet mul tuua, miks vastupidi m6elda.
Igapa"evast eluymbritseb vaesus ja l6putu sagimine. Vasesuse kohta, et parem on neid yhedollarilisi siiski pigem jagada, kui neid 6llele raisata - seda hoiakut on raske hoida, eriti mul, kellel meeldib ta"navatel segamatult liikuda, mitte kunagi seisma ja"a"da. Kuid 6pin vaikselt.
Sagimise-liikumise-(ir)ratsinaalsuse kohta seda, et ka need, kellel ehk euroopa silmavaate ja"rgi Eu's muud teha poleks, kui abiraha anuda, on siin tegevuses. V6i va"hemalt tundub nii. Yksk6ik, kui palju (va"he) teha pole.
Nt (rikkas) Malaisiaski oli kookoselastiga autokasti tyhjendamas 3 tegelast (ok, kolmanda tegevus oli vaatlemine) - selle asemel, et kivik6va koorega kookos lihtsalt maha visata, visati see teise tegelase ka"tte, kes selle lihtsalt maha viskas. V6i noh, lihtsamini o"eldes : igat asja ei pea yksi tegema - v6ib ka teisi kaasata, et neid tegevuses hoida (?).
Bangkokis v6i siin, Phnom Penh'iski ringi jalutades ma"rkad, et inimesi on tegevusse (to"o"sse) enam kaasatud, kui ehk vajalik na"ib. Lihtsalt huvitav la"henemine.
Liiklus on ka pikk-pikk teema : aga lihtsustatult o"elduna peab nentima, et reeglite mittevajalikkusele liiklus linnas to"o"tab (kindlasti logisedes, mitte perfektselt) - pole veel ytegi avariid na"inud ja muide, siin Kambodsas on liiklus ma"rksa "s6bralikum", kui Malaisias, Taimaal. isegi tuk-tukid ja motikad s6idavad rahulikumalt ja teed yletades on nende juhtidest v6imalik "aru saada" - st Kualas me lihtsalt jooksime yle tee iga kord, kui motikaid silmapiiril terendamas na"gime, kuid siin on asi veidi turvalisem. V6i va"hemalt tundub nii.
Muide, enam kui poole ajast ta"naval liikudes tuleb ta"ispargitud k6nnitee asemel (va"hemalt siin) autotted kasutada ja end motikate-autode vahele a"ra mahutada. V6tab aega, kuid ta"naseni on olnud kolm "napikat" (mis polnud ka teab, mis NAPIKAD) aga nyydseks olen ilusti a"ra harjunud. Omamoodi turvalisem, kui AU's/EU's, kui systeemiga a"ra harjuda. Igatahes, siin v6iksin isegi load a"ra teha - siinse regiooni liiklussysteemist on hullem ainult India-Hiina vne. St siis keskklass "viimases klassis" :)
Ilm on olnud kuum ja vahelduva eduga tormine. Nii siin, kui Malaisias. Lihtsalt Bangkokis ja siin, Phnom Penh'is on torm yle pa"eva ja vihma sajab iga 6htu. Korralikud padukat ja pole harvad juhud, kui peale vihma sompad pahkluuni lombis, et kas koju v6i yle tee saada. Yhe (tegelikult kahe ja"rjestikuse) tormi ka"es sai ka mu kaamera l6puks "viga" ja display l6petas peale pa"evast agooniat to"o"tamise, aga nyydseks on korras.
Ja nyyd millestki ta"iesti erinevast :
Vaatamata selle riigi 66vastavast la"himinevikule: Pol Pot ja Khmer Rouge (ehk siis kommunismi v6it imperialismi yle aka USA yle) ja 5 aastat sellist verd ja sadismi, et l6igub ka enamik apaatsete inimeste sydameid. Ka"isin-vaatasin ka siinse kapitali k6ige "verisemad" kohad yle. Ohjah. Inimloom on ikka uskumatu kyll. Nt endine (piinamis)vangla, mida ta"na kylastasin, hoidis endas 5 aasta jooksul enam, kui 10 000 inimest, kellest k6va 99,9% sealt eluga va"lja ei tulnud. On antud numbreid, et 17 000st vangistatust ja"id 7 ellu (Khmer Rouge ohvreid oli selle viisaastakuga miljonites!!!) . Kuna riik oli vaene juba enne seda 'suurt v6itu", siis polnud ka piinamisriistadeks mitte midagi utoopilist, vaid k6ige igapa"evasemat. Lapsed leidsid oma l6pu kolju vastu puutyve purustatuna, ja mehed-naised mis iganes piinamise tagaja'rjena.
sellise ka"itumise p6hjused (aka vangistamise peap6hjus) oli intelligents va"lja juurida nn 't6ena"olise vastupanuliikumise takistamiseks'' jne - ajalugu peaks piisavalt sarnaseid "p6hjuseid' teadma...Yks p6hjus oli ka teisis6nu "juhi" usalduse puudumine oma rahva vastu.
Ahkurat, kui r6ve ja verine na"ide ja"lle la"hiajaloost. Muide, Pol Pot suri 1998 sydamerabandusse (minu jaoks yllatus, ootasin atendaati vms) ning turiste ro"o"viti (enamus juhtudel ka hiljem tapeti) siin 90te keskpaikugi.
Aga Pol Pot'i surmaga proovib Kambodsa oma ta"nase poliitikaga veidikenega naeratustki siinsesse igapa"evaellu tuua. Ehk siis progress minevikust lahtisaamiseks on to"o"s ja Phnom Penh v6tab vaikselt-vaikselt (vast la"heb oma 10-15aastat veel nt Bangkokile ja"rgi j6udmiseks) ilmet: pearaudteejaam on remondis (mingit rongiliiklust ei ole la"himinevikus toimunud- bussid funkavad), ostukeskuste asemel (pole siin yhtegi na"inud!) 6itsevad turud, taksod linnapildis pole ka tihe na'htus, autoteed alles saavad tulevikus teedeks (va tee, mida mo"o"da Taimaalt Siem reap'i j6udsin - ainult paar aastat tagasi oli see yks sitemaid teid siin kus tuli aegajalt ka k6vadest yleujutustest la"bi s6ita, et Siem Reap'i j6uda) aga nyydseks on see kena ametlik maantee. Ja noh, mnt'd on vast liigeldavad ja linnasiseselt ka nyyd asi NII hull pole, kuid annab aimu. Aga teed teedeks : Autodest on pupolaarsemad kas Lexus v6i Toyota - pole vist vaja mainida, et vaesemal/keskklassil on kas motikas v6i tuk-tuki a'ri. Viimastega liiklemine on 5 korda kiirem ja lihtsam, kui autodega (va maanteed vast).
6htutid s6idavad siin ta"navatel siiski propaganda(???)matikad, kelle ruuporitest Khmeri keelseid ylemisi korduvalt kuulda v6ib. Aeg-ajalt ka inglise keelseid loosungeid, millest (ta"nu kohalikule - v6i, heh, ruupori - aksendile) ma polegi aru saanud. On veel paljust kirjutada...
Ta"na olympiastaadiumil yritas minuga ra'a"kima hakata yks rikkamasse (v6i vahemalt soliidsesse keskklassi) kuuluv vanaha"rra, kes mind prantslaseks yritas liigitada. Vestlus eriti pikaks ei veninud ning arusaamine oli yhepoolne, mis aga selle episoodi eriliseks tegi oli mu kujutusv6ime.
Nimelt "meenutas" too tegelane mulle siinse Pol Pot'i aja kuulsaima (loe :veriseima) ka"ega tegelast, kelle ka"sul ennistkylastatud vanglas k6ik toimuma hakkas. Igatahes, tema vanus ja na'gu v6iks, mulle, kui eurooplasele Duce'ga sarnane tunduda. Ning tema hetkesest saatusest pole mul ka aimugi - ehk surnud, kuid vaevalt, et vanglas. Kui elus ja Phnom Penh'is, siis ehk vahetasin vanakuradiga ise paar s6na ja siis see naeratus, mis tal na"os oli, ta"hendaks hoopis midagi sygavamat... Oh, kujutusv6ime :)
Mis esimeste asjadena siinses kultuuris silma paista v6iks? S6ltub vast eelnevast - kus oli su eelmine peatus, mida sa seal na"gid-kogesid-6ppisid...
Inimesed : Kambodsa na"itel tahaks kyll tulistada, et "vaesus teeb inimesed ehedamaks". S6ber, kellega Austraalias kohtasin ning kes siinset regiooni reisimiseks soojalt soovitas, ytles, et siin on inimesed r66msamad-ehedamad (vaatamata nende ha"mmastavalt verise ja vaesele la'himinevikule). Must ja raske minevik 6petab ehk olevikku enam hindama, eriti, kui elu kasv6i karvav6rra jagu parem on "eilsest". Isiklikult ma siinseid inimesi just nii optimistlikult ei hindaks, nagu mu s6ber, kuid samas pole ka erilist na"idet mul tuua, miks vastupidi m6elda.
Igapa"evast eluymbritseb vaesus ja l6putu sagimine. Vasesuse kohta, et parem on neid yhedollarilisi siiski pigem jagada, kui neid 6llele raisata - seda hoiakut on raske hoida, eriti mul, kellel meeldib ta"navatel segamatult liikuda, mitte kunagi seisma ja"a"da. Kuid 6pin vaikselt.
Sagimise-liikumise-(ir)ratsinaalsuse kohta seda, et ka need, kellel ehk euroopa silmavaate ja"rgi Eu's muud teha poleks, kui abiraha anuda, on siin tegevuses. V6i va"hemalt tundub nii. Yksk6ik, kui palju (va"he) teha pole.
Nt (rikkas) Malaisiaski oli kookoselastiga autokasti tyhjendamas 3 tegelast (ok, kolmanda tegevus oli vaatlemine) - selle asemel, et kivik6va koorega kookos lihtsalt maha visata, visati see teise tegelase ka"tte, kes selle lihtsalt maha viskas. V6i noh, lihtsamini o"eldes : igat asja ei pea yksi tegema - v6ib ka teisi kaasata, et neid tegevuses hoida (?).
Bangkokis v6i siin, Phnom Penh'iski ringi jalutades ma"rkad, et inimesi on tegevusse (to"o"sse) enam kaasatud, kui ehk vajalik na"ib. Lihtsalt huvitav la"henemine.
Liiklus on ka pikk-pikk teema : aga lihtsustatult o"elduna peab nentima, et reeglite mittevajalikkusele liiklus linnas to"o"tab (kindlasti logisedes, mitte perfektselt) - pole veel ytegi avariid na"inud ja muide, siin Kambodsas on liiklus ma"rksa "s6bralikum", kui Malaisias, Taimaal. isegi tuk-tukid ja motikad s6idavad rahulikumalt ja teed yletades on nende juhtidest v6imalik "aru saada" - st Kualas me lihtsalt jooksime yle tee iga kord, kui motikaid silmapiiril terendamas na"gime, kuid siin on asi veidi turvalisem. V6i va"hemalt tundub nii.
Muide, enam kui poole ajast ta"naval liikudes tuleb ta"ispargitud k6nnitee asemel (va"hemalt siin) autotted kasutada ja end motikate-autode vahele a"ra mahutada. V6tab aega, kuid ta"naseni on olnud kolm "napikat" (mis polnud ka teab, mis NAPIKAD) aga nyydseks olen ilusti a"ra harjunud. Omamoodi turvalisem, kui AU's/EU's, kui systeemiga a"ra harjuda. Igatahes, siin v6iksin isegi load a"ra teha - siinse regiooni liiklussysteemist on hullem ainult India-Hiina vne. St siis keskklass "viimases klassis" :)
Ilm on olnud kuum ja vahelduva eduga tormine. Nii siin, kui Malaisias. Lihtsalt Bangkokis ja siin, Phnom Penh'is on torm yle pa"eva ja vihma sajab iga 6htu. Korralikud padukat ja pole harvad juhud, kui peale vihma sompad pahkluuni lombis, et kas koju v6i yle tee saada. Yhe (tegelikult kahe ja"rjestikuse) tormi ka"es sai ka mu kaamera l6puks "viga" ja display l6petas peale pa"evast agooniat to"o"tamise, aga nyydseks on korras.
Ja nyyd millestki ta"iesti erinevast :
Vaatamata selle riigi 66vastavast la"himinevikule: Pol Pot ja Khmer Rouge (ehk siis kommunismi v6it imperialismi yle aka USA yle) ja 5 aastat sellist verd ja sadismi, et l6igub ka enamik apaatsete inimeste sydameid. Ka"isin-vaatasin ka siinse kapitali k6ige "verisemad" kohad yle. Ohjah. Inimloom on ikka uskumatu kyll. Nt endine (piinamis)vangla, mida ta"na kylastasin, hoidis endas 5 aasta jooksul enam, kui 10 000 inimest, kellest k6va 99,9% sealt eluga va"lja ei tulnud. On antud numbreid, et 17 000st vangistatust ja"id 7 ellu (Khmer Rouge ohvreid oli selle viisaastakuga miljonites!!!) . Kuna riik oli vaene juba enne seda 'suurt v6itu", siis polnud ka piinamisriistadeks mitte midagi utoopilist, vaid k6ige igapa"evasemat. Lapsed leidsid oma l6pu kolju vastu puutyve purustatuna, ja mehed-naised mis iganes piinamise tagaja'rjena.
sellise ka"itumise p6hjused (aka vangistamise peap6hjus) oli intelligents va"lja juurida nn 't6ena"olise vastupanuliikumise takistamiseks'' jne - ajalugu peaks piisavalt sarnaseid "p6hjuseid' teadma...Yks p6hjus oli ka teisis6nu "juhi" usalduse puudumine oma rahva vastu.
Ahkurat, kui r6ve ja verine na"ide ja"lle la"hiajaloost. Muide, Pol Pot suri 1998 sydamerabandusse (minu jaoks yllatus, ootasin atendaati vms) ning turiste ro"o"viti (enamus juhtudel ka hiljem tapeti) siin 90te keskpaikugi.
Aga Pol Pot'i surmaga proovib Kambodsa oma ta"nase poliitikaga veidikenega naeratustki siinsesse igapa"evaellu tuua. Ehk siis progress minevikust lahtisaamiseks on to"o"s ja Phnom Penh v6tab vaikselt-vaikselt (vast la"heb oma 10-15aastat veel nt Bangkokile ja"rgi j6udmiseks) ilmet: pearaudteejaam on remondis (mingit rongiliiklust ei ole la"himinevikus toimunud- bussid funkavad), ostukeskuste asemel (pole siin yhtegi na"inud!) 6itsevad turud, taksod linnapildis pole ka tihe na'htus, autoteed alles saavad tulevikus teedeks (va tee, mida mo"o"da Taimaalt Siem reap'i j6udsin - ainult paar aastat tagasi oli see yks sitemaid teid siin kus tuli aegajalt ka k6vadest yleujutustest la"bi s6ita, et Siem Reap'i j6uda) aga nyydseks on see kena ametlik maantee. Ja noh, mnt'd on vast liigeldavad ja linnasiseselt ka nyyd asi NII hull pole, kuid annab aimu. Aga teed teedeks : Autodest on pupolaarsemad kas Lexus v6i Toyota - pole vist vaja mainida, et vaesemal/keskklassil on kas motikas v6i tuk-tuki a'ri. Viimastega liiklemine on 5 korda kiirem ja lihtsam, kui autodega (va maanteed vast).
6htutid s6idavad siin ta"navatel siiski propaganda(???)matikad, kelle ruuporitest Khmeri keelseid ylemisi korduvalt kuulda v6ib. Aeg-ajalt ka inglise keelseid loosungeid, millest (ta"nu kohalikule - v6i, heh, ruupori - aksendile) ma polegi aru saanud. On veel paljust kirjutada...
Ta"na olympiastaadiumil yritas minuga ra'a"kima hakata yks rikkamasse (v6i vahemalt soliidsesse keskklassi) kuuluv vanaha"rra, kes mind prantslaseks yritas liigitada. Vestlus eriti pikaks ei veninud ning arusaamine oli yhepoolne, mis aga selle episoodi eriliseks tegi oli mu kujutusv6ime.
Nimelt "meenutas" too tegelane mulle siinse Pol Pot'i aja kuulsaima (loe :veriseima) ka"ega tegelast, kelle ka"sul ennistkylastatud vanglas k6ik toimuma hakkas. Igatahes, tema vanus ja na'gu v6iks, mulle, kui eurooplasele Duce'ga sarnane tunduda. Ning tema hetkesest saatusest pole mul ka aimugi - ehk surnud, kuid vaevalt, et vanglas. Kui elus ja Phnom Penh'is, siis ehk vahetasin vanakuradiga ise paar s6na ja siis see naeratus, mis tal na"os oli, ta"hendaks hoopis midagi sygavamat... Oh, kujutusv6ime :)
Saturday, October 2, 2010
Bangkokist Phnom Penhis.
M6nikord on kyll k6rini sellest, et kirjutan paljust na"dalase nihkega.
Aga ok - Bangkok:
Bangkok'i saabusin siis rongiga Kuala Lumpurist (KL) peale kahte o"o"d rongis. Ja vahepeal sai la"bitud selline linnake Taimaal, millel oi nimeks Hat Yai. Seal ja"ndasin ainult pool pa"eva, ja valdava osa sellest rongijaamas. Polnud just ylearu turiste ka - poole pa"eva jooksul na'gin kolme endasarnast "valgenahalist". Miskit erilist seal linnas ka just silma ei ja'a"nud peale juba enne tuttavat olnud kirjut ta"navaelu. Ja rongi pileti ostmine seal oli ka pa"ris huvitav - pilet oli odav jne.. va"ljumisajaks o"elda umbes 14:35 niiet olin rongijaamas igaks juhuks juba pool tundi varem, et juhul, kui millestki valesti aru saan, siis on aega 'viga parandada' .Mainitud kellajaks polnud aga ei mingit liikumist, mis reisi algusest aimu annaks -reisivagunid olid ikka kolmekesi paaris ja yhendamata...sai siis uuesti kela kysitud ja sain ka uue kellaaja ja platformi numbri. Vagun, mis seal mind ees ootas, oli vedurita, kuid inimesi juba ootas sees. Kogu eelnev info tundus klappivat (va osa, et magamisvagunist oli asi kaugel) ning sestap siis enne nn uut va"ljuisaega ennast kupeesse mahutasin. Mingi pool tundi istusin ja seis tekitas juba masendust, kuniks la'heduses istuv (vaesemasse klassi kuuluv) k6rvalistuja yritas veidi inglise keelt purssida. Ja neist m6nest lausest sain aimu, et olen ikkagist vale rongi peal. k6heldes astusin vagunist maha ja nagu selgus, oligi ysna vale vagun-rong. ja hiljem selgus, et rong Bangkokki la"heb siiski teiselt platformilt ja mingi 3 tundi hiljem, kui algselt o"eldi. Aga ok, k6igele vaatamata Bangkokki j6udsin.
Bangkok oma elutiheduselt umbes sama, mis KL'i , kuid millegi t6ttu oli Bangkok veidi huvitavam. Ja ma"rks asuurem oma populatsioonilt. Vaatamata ysna odavale ja niiv6rd-kuiv6rd heale (turismi)transpordile ka"isin siiski enamus ajast omal jalul ringi - va"ltisin tuk-tukke ja taksosid. K6rghooneid oli va"hem nagu ka 6hku, kuid rahvast rohkem. Linnas leidus ka loomulikult rikkale klassile (v6i siis turistile) m6eldud suuri shoppinguhooneid, nagu na"iteks mingi x-nimeline kaubamaja, kus sport- ja luksusautosid myydi kolmandal korrusel. Hinda ei ma"leta. Niiet kui ta''navaelu liialt kallale kipub, siis v6ib piisavalt aega jahedates maailmatasemel shoppingcenter'ites surnuks lyya.
Pubid-baarid ja o"o"elu oli minu hostelist kyll piisavalt kaugel, et sinna jala mitte minna. Ja viimastel pa"evadel tegid mu ued sandaalid mu jalgadele ka piisavalt viga, et la"ksin nii mugavaks ja kasutasin ainult uhket yhistransporditeenust, nii metrood, kui skyraili jne. blablablaa...
Kylalistemaja oli muide pa"ris lahe ja hubane. Piisavalt, et va'a"rib va"ljatoomist. Kuid liiga vaikne. Nimekski oli Yourplace, ja nii ka oli.
Tuk-tukkidest v6iks ka juba pa"ris pikalt kirjutada. Iseenesest huvitav teenus ju - nn 'ka"ru motika taga' kuid juhid yldjuhul on liiga ahistavad. Et kui nende transporti ka kuhugi kasutada, siis tihti ja"rgneb kysimus: " et kuhu sa edasi la"hed? ma v6in sind siin oodata. ah et tahad syya -ma tean suurepa"rast kohta...ja peale seda viin sind (kuhuiganes)" jne...pidev la'bira"a"kimine ja mulle mu spontaanne valikuvabadus meeldib niiet viimased kaks na"dalat kasutan 90% pa"evast sellist ka"ibefraasi nagu " No, thank you" - mida iganes nad ka ei paku. Nagu ta"nagi yritas yks sell mind oma tuk'tukiga s6itma viia. Mingi 5 minutit yritas kuid yhtegi jaatavat vastust ma talle ei andnud.
Bangkok on siis kokkuv6ttes suur ja ra"pane (prygikast pole eriti 'in' ja 6htuti on siinkandis k6ik pa"eva prygi ta'naval mis kyll hommikuks "haihtunud on) kuid oma kummalise v6luga. V6i va"hemalt tekitas Bangkok enam emotsioone, kui KL kuid ega va"ga palju muud peale l6putu ta"navakaubanduse ja hiinalinna veelgi l6putuma ta"navakaubanduse seal minu jaoks polnud.
ahjaa, kas Ronaldo on ametit vahetanud? Na"gin teda kord Bangkoki raudteejaama k6rval ja'a"tiseka"ru lykkamas.
Ahjaa, Kambodsasse tulek oli ka lahe - vaatamata 'hoiatustele' turismibyroost v6tsin siiski varahommikuse rongi 50bahi eest ja ees mind ootaski 5,5 tunnine rongil6bus6it. Rong oli 3nda klassi rong ja pileti pidid 'ostma' ainult va'lismaalased, tailaste jaoks oli teenus tasuta! Oligi aimata, et turiste just ylema'a"ra seda rongi ei v6ta - (vist 5te na"gin l6puks suure rongi peale).
Ja sain omale ka au parmati k6rvale istuma saada...Tunniks. Juba enne kui ta peale tuli, oli mul selline aimdus...Aga elasin yle ning enne lahkumist koputas ta mu pyksitasku peale (kus ta eelda rahakotti tunda vist) et ma talle ka veidi raha viskaks elamuse eest. Aga mulle t6siselt on meeldima hakanud "No" ytlemine mis iganes pakkumise peale. Kambodsia piiriyletus on piisavalt lihtne (kuid enne yletust tehke oma koduto"o" netis a"ra - viisa saate osta piirilt (pluss yks passipilt ja aega see ei v6ta. Kogu mula, mida kummalised tyybid enne piiri sule ra'a"givad, on lihtsalt mo"la aka nende nn pettusskeem, kuidas sind oma raha loovutama panna jne. Ta"nu tehtud koduto"o"le nendega pikka juttu ei ra''a''kinud, kuigi segadusse mind juba suudeti ajada. Aga vahet pole- sain yle probleemideta/kadudetta-ajaviitmisetta.
Nyydseks olen Phnom Penh'is, Kambodsia (Cambodia) pealinnas ja siinne elu on veidi teistsugune - palju-palju vaesem kuid sellest yritan la"hipa"evil enam ra'a"kida.
Aga ok - Bangkok:
Bangkok'i saabusin siis rongiga Kuala Lumpurist (KL) peale kahte o"o"d rongis. Ja vahepeal sai la"bitud selline linnake Taimaal, millel oi nimeks Hat Yai. Seal ja"ndasin ainult pool pa"eva, ja valdava osa sellest rongijaamas. Polnud just ylearu turiste ka - poole pa"eva jooksul na'gin kolme endasarnast "valgenahalist". Miskit erilist seal linnas ka just silma ei ja'a"nud peale juba enne tuttavat olnud kirjut ta"navaelu. Ja rongi pileti ostmine seal oli ka pa"ris huvitav - pilet oli odav jne.. va"ljumisajaks o"elda umbes 14:35 niiet olin rongijaamas igaks juhuks juba pool tundi varem, et juhul, kui millestki valesti aru saan, siis on aega 'viga parandada' .Mainitud kellajaks polnud aga ei mingit liikumist, mis reisi algusest aimu annaks -reisivagunid olid ikka kolmekesi paaris ja yhendamata...sai siis uuesti kela kysitud ja sain ka uue kellaaja ja platformi numbri. Vagun, mis seal mind ees ootas, oli vedurita, kuid inimesi juba ootas sees. Kogu eelnev info tundus klappivat (va osa, et magamisvagunist oli asi kaugel) ning sestap siis enne nn uut va"ljuisaega ennast kupeesse mahutasin. Mingi pool tundi istusin ja seis tekitas juba masendust, kuniks la'heduses istuv (vaesemasse klassi kuuluv) k6rvalistuja yritas veidi inglise keelt purssida. Ja neist m6nest lausest sain aimu, et olen ikkagist vale rongi peal. k6heldes astusin vagunist maha ja nagu selgus, oligi ysna vale vagun-rong. ja hiljem selgus, et rong Bangkokki la"heb siiski teiselt platformilt ja mingi 3 tundi hiljem, kui algselt o"eldi. Aga ok, k6igele vaatamata Bangkokki j6udsin.
Bangkok oma elutiheduselt umbes sama, mis KL'i , kuid millegi t6ttu oli Bangkok veidi huvitavam. Ja ma"rks asuurem oma populatsioonilt. Vaatamata ysna odavale ja niiv6rd-kuiv6rd heale (turismi)transpordile ka"isin siiski enamus ajast omal jalul ringi - va"ltisin tuk-tukke ja taksosid. K6rghooneid oli va"hem nagu ka 6hku, kuid rahvast rohkem. Linnas leidus ka loomulikult rikkale klassile (v6i siis turistile) m6eldud suuri shoppinguhooneid, nagu na"iteks mingi x-nimeline kaubamaja, kus sport- ja luksusautosid myydi kolmandal korrusel. Hinda ei ma"leta. Niiet kui ta''navaelu liialt kallale kipub, siis v6ib piisavalt aega jahedates maailmatasemel shoppingcenter'ites surnuks lyya.
Pubid-baarid ja o"o"elu oli minu hostelist kyll piisavalt kaugel, et sinna jala mitte minna. Ja viimastel pa"evadel tegid mu ued sandaalid mu jalgadele ka piisavalt viga, et la"ksin nii mugavaks ja kasutasin ainult uhket yhistransporditeenust, nii metrood, kui skyraili jne. blablablaa...
Kylalistemaja oli muide pa"ris lahe ja hubane. Piisavalt, et va'a"rib va"ljatoomist. Kuid liiga vaikne. Nimekski oli Yourplace, ja nii ka oli.
Tuk-tukkidest v6iks ka juba pa"ris pikalt kirjutada. Iseenesest huvitav teenus ju - nn 'ka"ru motika taga' kuid juhid yldjuhul on liiga ahistavad. Et kui nende transporti ka kuhugi kasutada, siis tihti ja"rgneb kysimus: " et kuhu sa edasi la"hed? ma v6in sind siin oodata. ah et tahad syya -ma tean suurepa"rast kohta...ja peale seda viin sind (kuhuiganes)" jne...pidev la'bira"a"kimine ja mulle mu spontaanne valikuvabadus meeldib niiet viimased kaks na"dalat kasutan 90% pa"evast sellist ka"ibefraasi nagu " No, thank you" - mida iganes nad ka ei paku. Nagu ta"nagi yritas yks sell mind oma tuk'tukiga s6itma viia. Mingi 5 minutit yritas kuid yhtegi jaatavat vastust ma talle ei andnud.
Bangkok on siis kokkuv6ttes suur ja ra"pane (prygikast pole eriti 'in' ja 6htuti on siinkandis k6ik pa"eva prygi ta'naval mis kyll hommikuks "haihtunud on) kuid oma kummalise v6luga. V6i va"hemalt tekitas Bangkok enam emotsioone, kui KL kuid ega va"ga palju muud peale l6putu ta"navakaubanduse ja hiinalinna veelgi l6putuma ta"navakaubanduse seal minu jaoks polnud.
ahjaa, kas Ronaldo on ametit vahetanud? Na"gin teda kord Bangkoki raudteejaama k6rval ja'a"tiseka"ru lykkamas.
Ahjaa, Kambodsasse tulek oli ka lahe - vaatamata 'hoiatustele' turismibyroost v6tsin siiski varahommikuse rongi 50bahi eest ja ees mind ootaski 5,5 tunnine rongil6bus6it. Rong oli 3nda klassi rong ja pileti pidid 'ostma' ainult va'lismaalased, tailaste jaoks oli teenus tasuta! Oligi aimata, et turiste just ylema'a"ra seda rongi ei v6ta - (vist 5te na"gin l6puks suure rongi peale).
Ja sain omale ka au parmati k6rvale istuma saada...Tunniks. Juba enne kui ta peale tuli, oli mul selline aimdus...Aga elasin yle ning enne lahkumist koputas ta mu pyksitasku peale (kus ta eelda rahakotti tunda vist) et ma talle ka veidi raha viskaks elamuse eest. Aga mulle t6siselt on meeldima hakanud "No" ytlemine mis iganes pakkumise peale. Kambodsia piiriyletus on piisavalt lihtne (kuid enne yletust tehke oma koduto"o" netis a"ra - viisa saate osta piirilt (pluss yks passipilt ja aega see ei v6ta. Kogu mula, mida kummalised tyybid enne piiri sule ra'a"givad, on lihtsalt mo"la aka nende nn pettusskeem, kuidas sind oma raha loovutama panna jne. Ta"nu tehtud koduto"o"le nendega pikka juttu ei ra''a''kinud, kuigi segadusse mind juba suudeti ajada. Aga vahet pole- sain yle probleemideta/kadudetta-ajaviitmisetta.
Nyydseks olen Phnom Penh'is, Kambodsia (Cambodia) pealinnas ja siinne elu on veidi teistsugune - palju-palju vaesem kuid sellest yritan la"hipa"evil enam ra'a"kida.
Subscribe to:
Posts (Atom)